rohkem neid vanuses 55 69 aastat. Esitatud Narva linna elanike struktuurist võib teha järelduse, et väikeste migratsioonimõjude juures hakkab proportsioon töötava elanikkonna ja pensionäride vahel perioodiliselt muutuma. Lähima viie aasta jooksul on oodata tööealise elanikkonna osa väikest kasvu võrreldes pensionäride osaga ja seda tänu suhteliselt suurele elanikkonna osale, kes on praegu vanuses 15-19 aastat ning väikesele 60-64 aastaste pensionieelikute osale, peale mida hakkab tööealise elanikkonna osa uuesti vähenema ja pensionäride osa suurenema. Silmanähtav on see, kuid 35-aastastest alates kisub miinus jõudsalt meeste poole ja neid on jäänud naistest üle tuhande võrra vähemaks. 80-84. eluaastatesse jõudes on aga miinus küündinud 375 meheni. Minu arvates see toimub sellest, et mehed on naiste tähelepanu köitmiseks sunnitud omavahel võimu, staatuse ja materiaalsete ressursside pärast võistlema
tööealiste inimeste arv Eestis järgmise kümne aastaga järsult. Aastaks 2018 kahaneb tööjõu hulk Eestis 70-80 000 inimese võrra - enam kui kümnendiku praegusest 650 000 tööealisest inimesest. See tähendab, et majanduse samal tasemel hoidmiseks tuleb kasutada karme abinõusid - isegi paigal püsimiseks tuleb kiiresti joosta. Üks võimalus on tõsta pensioniiga. Seda ettepanekut on korduvalt tehtud ning mõne korra on tõstmine ka läbi läinud. Kahtlemata teeb see pensionieelikute meele mõruks: kes tööd teha saab ja tahab, võib seda ju pensioni kõrvaltki. Ea tõstmine sunnib aga kõik ühtviisi tööle, sõltumata sellest, kas neile parasjagu tööd jagubki. Paraku ei pruugi pensioniea kergitamisest üksi piisata - seda tuleks teha järsult, muidu ei lisandu töökäsi kuigi palju. Ka ei ole eestlaste tervis sama hea kui lääne-eurooplastel. Seepärast käib töötegemine suurel osal meie pensionäridest lihtsalt üle jõu.
annaabi.ee 
