24 liiget valiti omavalitsuse ning ühiskondlike organisatsioonide poolt. Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi. 1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt. Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner Venemaale. Esiti Moskvasse , sealt 5 päeva hiljem Pensasse. Esialgu maksti J. Laidonerile personaalpensioni 2000 rubla kuus, nad võisid linnas vabalt liikuda. Saksa-Vene sõja alates, 22. või 23. juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi. 1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri. 1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala
12.03.1934 teostasid Päts ja Laidoner riigipöörde, kehtestati sõjaseisukord, Laidoner sai kolmandat korda Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. 34 Veebruaris 1939 ülendati ta kindraliks. Küsitav on tema tegevus 1939-1940. aastal. Teda on süüdistatud, et andis Eesti ära vastupanuta (ka relvastumisse ja valmisolekusse kergekäeliselt suhtumises). 19.07.1940 küüditati Laidoner koos abikaasaga Pensasse, nädal pärast Suure Isamaa Sõja puhlemist mõlemad arreteeriti. 13.03.1953 - nädal pärast Stalinit, suri Laidoner Vladimiri vanglas ja maeti tõenäoliselt järgmisel päeval lähedal asuvale linna kalmistule. 23.05.1937 - avati Laidoneri sünnikohas mälestusammas. 05.09.1940 see lõhati kuid on praeguseks taastatud. EESTI VABARIIK (1918-1920) 24.02.1918 - Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik (loeti ette Iseseisvus manifest, mis oli koostatud
annaabi.ee 
