suvast eha teadmistest - Empiiriline toetus nendele mudelitele ei ole täielik - Aju efektiivsus on intrigeeriv mõiste kui see ei seleta kogu aju ja käitumise seoste keerukust - Reaktsiooniaeg - Sheppard ja Vernon võtsid kokku 172 uuringu tulemused kus oli infotöötluse kiirust seostatud IQga - Mida komplekssem infotöötlusülesanne seda suurem kipub olema kiiruse seos IQga - Aju suurus ja looduslik valik - Miller ja Penke leidsid et aju suuruse variatiivsuskoefitsent on palju väiksem kui valikalustel omadustel mis viitab et aju suurusele toimib tasakaalustav valik - Tasakaalustav faktor võib lla energiakulukus – suurem aju nõuab rohkem energiat - Iga neuroni lisandudes peab lisanduma ka suur hulk ühendusi - Täidesaatvad funktsioonid (juhtfunktsioonid) - Miyake jt klassikaline jaotus: - Ümberlülitumine - Info värskendamine töömälus - Pärssimine - Näiteid TF ülesannetest
lahendamisega. Vahemärkus: millest tuleb ülesannete vaheline korrelatsioon?Van der Maas jt (2006): mutualism mudel, mis ei vaja üldise g-faktori oletamist Aju suurus · Sotsiaalne keerukus ja aju suurus · Kas IQ-le ja aju suurusele toimib looduslik valik? · Aju suuruse korrelatsioon IQ-gaAju suurus ja looduslik valik · Tavaliselt arvatakse, et suurem aju on alati parem. · Miller ja Penke (2007) leidsid, et aju suuruse aditiivne geneetiline variatiivsuskoefitsient on palju väiksem, kui valikualustel omadustel, mis viitab, et aju suurusele toimib tasakaalustav valik ("keskmine on parem"). Intelligentsuse lokaliseerimine · Kas intelligentsust saab seostada mingi ühe kindla ajupiirkonnaga? · Kindlasti on vajalikke piirkondi rohkem kui üks: ning "vajalik" ei tähenda piisavat ega spetsiifiliselt intelligentsusega seotut.
annaabi.ee 
