võitmatu hallitust üks peamine ja kõige ohtlikum omadusi mold on oma kõikjalolekule. mikroskoopilised seened saaksid ellu, ilma liialdusteta, igas olukorras. nad on ilusad tunnen seas arktika jää, radioaktiivsete sarkofaagi 4 nda üksuse tsernobõli tuumaelektrijaama ja isegi kosmoses. nii, raames eksperiment "ohu", see saadeti uuringu mõju kosmoses nüüd elusorganisme, kolm kapslit vaidlused plesnevykh seened penitsillum, aspergillus. ja kladosporium tõi kosmosesse ja seljas orbiidi jaama plating. tulemused olid lihtsalt rabav, vaidlused plesnevykh seeni pärast kuuekuulise jääda avatud ruumi mitte ainult ellu, aga ikkagi ja muteerunud, üha agressiivsemaks ja jätkusuutlikumaks. ja see pole rekord. teadlased panid mold sedalaadi aspergillus. fumigatus katseklaasis tugeva antigribkovym uimasti. osa koloonia kodanikud õhku. ja see on vaatamata asjaolule, et
Siseruumides hakkab ta kõige sagedamini kasvama keldris ja põranda alumistel puitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegi katusekonstruktsioonil. Tekitab samuti pruunmädanikku. Areneb aga märksa aeglasemalt kui harilik majavamm. Sinetus-ja hallitusseened: Puit võib muuta värvi, tõmbuda sinisest kuni mustaks, rikkudes sellega oma dekoratiivsuse. Värvi muutuse põhjuseks on sinavusseened (Aureobasidium) või hallitusseened (Aspergillus, Penitsillum jt). Sinavusseente värviliseks pigmenteerunud seeneniidid tungivad puidu säsikiirtesse, kus neile leidub rikkalikult toitaineid. Hallitusseente hüüfid on sageli värvusetud ja puidul nähtavad väikeste mustade täppidena, sarnaselt sinavusseene viljakehaga. Kas tegemist on hallitus või sinavusseenega, selgub hööveldades või tahudes. Hallitus esineb ainult pinnal ega tungi puitu. Seevastu sinavusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada
Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt jahukastelaadsed, väga levinud parasiidid. Eurootsialaadsed (def viljakeha järgi. Kaks perekonda: penitsillum ehk pintselhallik ja aspergillus(?) ehk ), sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b) sulgeoslaga tungalseened (helekottseenelaadsed (nt tungaltera (kõrreliste parasiit), punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed). c) kamberseened, lehtereosla stroomas (mustlaikpõletikulaadsed). d) ketasseened, lehteroeslaga (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, hirvepähklilaadsed, enamus samblikke). Teisseened seened, kes paljunevad sugutult, lülieostega. Hk Kandseened
annaabi.ee 
