Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ehk roostetamine ja seda isegi nii palju ,et 20% iga-aastasest metalli toodangust läheb korrosiooni nahka. Korrosiooni eest kaitseb metallide värvimine, oksüdeerimine, metallkatte kasutamine (anoodkate ja katoodkate), protektor kaitse, elektriline kaitse, korrosiooni inhibiitorite (mürkide) kasutamine. Roostekihi kaitsevõime suurendamiseks tuleb roostet töödelda spetsiaalsete materjalidega. Need jagunevad: Penetreerivateks, Stabiliseerivateks, Roostemuunduriteks Raua Korrosioon Raud on enamkasutatav metall maailmas. Raua toodang moodustab 90% kõikide metallide toodangust. Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka. Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav. Tavaline, nn tehniline raud ning ka lihtsamad terased ei ole nii hea vastupidavusega. Niiskes õhus(või vees) tekib peagi nende pinnale kohev roostekiht
kaitseomaduste paranemist.Tihti kasutavad konservaatorid just seda korrosiooni eripära ära, et peatada või aeglustada eseme hävimist. Küll aga tuleb tõdeda, et sel juhul jäävad kaitseomadused suhteliselt nõrgaks, sest atmosfääris sisalduvad agressiivsed ained stimuleerivad atmosfäärikorrosiooni kulgemist ja nende toimel tekivad lahustuvad rauasoolad. Roostekihi kaitsevõime suurendamiseks tuleb roostet töödelda spetsiaalsete materjalidega. Need jagunevad: - Penetreerivateks - Stabiliseerivateks - Roostemuunduriteks Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi: 1. Metallkatted: a) Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda
See mehhanism on tüüpiline vigastustele, mis tekivad pärast madalasse vette hüppamisel peaga vastu põhja põrgates. Kõige sagedamini esinevad sel juhul aju-koljutraumad ja lülisamba kaelaosa vigastused, kuna need kehaosad peavad absorbeerima kogu kehakaalu ja primaarse kokkupõrke kiiruse. 6) Teravatest esemetest põhjustatud vigastused – penetreerivad vigastused Traumad, mida põhjustavad teravad esemed või tulirelvade laskemoon, nimetatakse penetreerivateks vigastusteks. Seejuures omab tähtsust energia jäävuse seadus. Kui näiteks kuul tabab inimese keha, muundatakse kuuli liikumise energia: a) energiaks, mis purustab lööklainega rakud; b) energiaks, mis surub rakud kuuli teest eemale; c) soojuseks. Pilt 33.3. Kuul on jäänud kinni koljusse (lahangumaterjal) Tegutsemise taktika Enamikul juhtudest kaasneb penetreerivate vigastuste korral politseiuurimine. Esmase tähtsusega on kahtlemata alati meditsiinilise abi osutamine patsiendile
annaabi.ee 
