plaanis toimib võim läbi terve "aparaatide, institutsioonide, määruste ja seadusesätete" kogumi --see tähendab pigem ühiskonna sees eri tasemeil toimivaid paljusid domineerimis- kui kõigutamatult hierarhiseeritud suveräänsussuhteid. Võim on hoopis rohkem produktiivne võrgustik, mis läheb läbi terve sotsiaalse korpuse, kui negatiivne instants, mille funktsiooniks on ärakeelamine. Võim on kapillaarne, ta ,,ületab" riigipiirid, allutab märkamatult inimeste kehad, penetreerib nii aru, südametunnistuse kui genitaalid, allutab nad kodus, tööl ja puhkehetkel. Seal Foucault genealoogiline analüüs võimuilminguid jälgibki--"võimu kõige regionaalsemates, kõige lokaalsemates vormides ja institutsioonides": vaimuhaiglates, vanglates, koolides ja magamistubades. Võimutüüpi, mis vahetas 17.18. Sajandil välja keskajalkuningavõimu ümber ja Rooma õiguse alusel tekkinud juriidilise süsteemi ning mis on olnud üks tööstuskapitalismi ja sellega seotud
aluseks, loojateks, ja lisanud sellele toitja ja katja imago. Emadus annab naisele suured eelised ja kallutab kaalukausid naise kasuks. III. Mees Mees on naise labasuse, rumaluse, alkoholismi ja isegi seksuaalse ründe ohver! ("Minu kooselus Naisega olin nõrgema soo esindajaks mina, Mees", lk 15) Kõlab uskumatult, aga et lugu usutavamaks muuta, pole ka mees, kes on ametilt luuletaja, just puhas kõlbluse vaim, keda räpane elu ehk naine penetreerib. Mees on elukutseta looder, truuduseta hoorajääger, alkoholimaias pullimees ja vastutustundetu tüüp. Aga võrreldes naisega, kes elab poris ja elatub meeste riistadest suguhaiguste proovide võtmisega, on ta siiski kaunishing, kes vaatab elumerest üles tähtede poole ning põeb kõigest korra klamüüdiat. Ruitlane ei nõua mehelt midagi, aga annab talle "loomulike vajaduste" rahuldamise õiguse. Mehel on õigus armastusele ja vabale ajaveetmisele talle meeldival moel. Autor toob
annaabi.ee 
