Sel juhul raagitakse kirjut varvust pohjustava geeni erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus naitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju varvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: uhe geenipaari dominantne alleel vahendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda. Modifikaatorgeenide toime tottu ja keskkonnategurite mojul voib mone dominantse voi retsessiivse geeni toime isendeil uldse mitte avalduda. Seda nimetatakse geeni osaliseks penetrantsuseks. Penetrantsus naitab vastava genotuubiga isendite osatahtsust (%-des), kellel tunnus fenotuubiliselt avaldub. Kui naiteks 80%-l kanadest avaldub fenotuubiliselt kaharsulisus, siis on penetrantsus 80%. Pleiotroopsus Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mojul uhele tunnusele on olemas ka vastandnahtus: uhe geeni toime uheaegselt mitmele tunnusele. Seda nimetatakse pleiotroopsuseks ehk polufeensuseks. Geenide pleiotroopne toime on toenaoliselt seotud monede ainete sunteesiga, mis
erinevast ekspressiivsusest (ekspressiivsus näitab tunnuse varieeruvust isendeil). Kirju värvus on modifitseeritav kahe paari alleelsete geenidega: ühe geenipaari dominantne alleel vähendab musta karvkatte pinda, teise geenipaari retsessiivne alleel aga suurendab seda. Modifikaatorgeenide toime tõttu ja keskkonnategurite mõjul võib mõne dominantse või retsessiivse geeni toime isendeil üldse mitte avalduda. Seda nimetatakse geeni osaliseks penetrantsuseks. Penetrantsus näitab vastava genotüübiga isendite osatähtsust (%-des), kellel tunnus fenotüübiliselt avaldub. Kui näiteks 80%-l kanadest avaldub fenotüübiliselt käharsulisus, siis on penetrantsus 80%. Pleiotroopsus Geenide koostoimel ja mitme geenipaari mõjul ühele tunnusele on olemas ka vastandnähtus: ühe geeni toime üheaegselt mitmele tunnusele. Seda nimetatakse pleiotroopsuseks ehk polüfeensuseks.
annaabi.ee 
