Mahtuvustakistus-kondensaatori takistus.Kondensaator avaldab laadivale kehale 3)Elektromagnetlaines toimuvad elektri- ja magnetvälja vastastikused muundumised takistust. Tähis:Xc Xc=1/w*C C-kondensaatori mahtuvus(f) w- 4)Elektromagnetlained kannavad edasi energiat ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet
täidetud, milles kahelda ei ole võimalik. Näiteks on seda näha inimese aju surma korral. 3.1.3.4 Aju võnkeringiefekt Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle elektrivälja jne jne. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja
täidetud, milles kahelda ei ole võimalik. Näiteks on seda näha inimese aju surma korral. 3.1.3.4 Aju võnkeringiefekt Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb järelikult kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. Võnkeringideks nimetatakse pendlilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme, mille võnkesagedus on määratud süsteemi omadustega. Lühidalt öeldes on võnkering elektromagnetismi õpetuse järgi induktiivpooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Üldteada on seda, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja see muutuv magnetväli tekitab omakorda jälle elektrivälja jne jne. Niiviisi on elektriväli ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ja nad moodustavad kokku ühtse elektromagnetvälja