Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23)
27. Kirjeldage hüvidekeskset heaoluriiki ja sellega seotud ümberjagamisega põhiküsimus (Strict Egalitarianism-radikaalne egalitarism) Hüvidekeskses heaoluriigis lähtutakse radikaalse egalitarismi printsiibist ehk sellest et kõikidel oleks sama kogus materiaalseid hüviseid (goods) ja teenuseid, teiste sõnadega, kõik peavad olema võrdsed. Vaatamata sellele et see lähenemine on üks kergematest ümberjagamise printsiipidest, temal on kaks pemist probleemi: indeksi probleem ning ajalise raami täpsustamine. Indeksi probleem seisneb selles et neis hüviseid mida jagatakse on vaja kuidagi mõõta. Praegu selle mõõtmisvahendiks on raha. Teine probleem seisneb selles, et pole kindlaks määratud millal neid hüviseid ümberjagada. Üks võimalus on et inimestel peaks olema võrdne heaolu mingist hetkest alustades ning pärast nemad teevad selle heaoluga mida tahavad (starting-gate principles). Sellele aga võib järgneda ebavõrdne
annaabi.ee 
