HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse
turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva hüdroelektrijaama. Kaplani turbiiniga on väga sarnane Deriaz tüüpi turbiin, mida ehitakse ka pump-turbiin konstruktsioonina. Deriaz turbiini erinevus Kaplan turbiinist seisneb töölabade konstruktsioonis ja nende kallutuse muutmise võimaluses. Deriaz pump-turbiinide kasutamist on otstarbekas kaaluda väiksematel, alla 80 m töökõrgustel, kus selle töönäitajad on sarnased Francis pump-turbiinidega. [3: 19] 4.3. Petlon turbiinid Peltoni turbiin kujutab endast vesiratta edasiarendust, mis seisneb selles, et tööratta lamedad labad on asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb kaheks (kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema. (Joonis ) Pelton turbiin on enamasti horisontaalvõlliga, kuid valmistatakse ka püstvõlliga turbiine. Töörattale toimivaid veejugasid on enamasti üle üht. Sellised turbiinid sobivad kasutamiseks kõrgustel 200...
Eesti pisihüdroelektrijaamades on peaaegu eranditult kasutusel Kaplani turbiinid. Seda liiki turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva hüdroelektrijaama. Kaplani turbiiniga väga sarnane on propellerturbiin. Erinevus seisneb selles, et propellerturbiini labad on jäigalt ühendatud tööratta võlliga, mis teeb selle ehituse lihtsamaks. Selliseid turbiine valmistatakse samasuguses nimivõimsus- ja nimikiirusvahemikus nagu Kaplani turbiinegi. Kopp- ehk Peltoni turbiin: kujutab endast vesiratta edasiarendust, mis seisneb selles et tööratta lamedad labad on asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb kaheks (kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema. Kopa optimaalne joonkiirus on ligikaudu pool kopale suunatud vee kiirusest. Turbiin on enamasti rõhtsa võlliga, kuid valmistatakse ka püstvõlliga turbiine. Töörattale toimivaid veejugasid on enamasti 2, kuid võib olla ka rohkem