Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata)
neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki. 13. Mis on: isiid - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; talluse väike (kuni mõne mm pikkune väljakasv, mis sisaldab fotobiondi rakke ja seeneniite ning on kaetud koorkihiga; võib olla väga mitmesuguse kujuga, nt pulkjas, näsajas, koraljas. Soreed - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; väike (läbimõõdus 0,01-0,1 mm) ümmargune kehake, mis sisaldab mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seenehüüfe; soreedidel puudub koorkiht ja nad paiknevad
parasiitlusega). Teiseks osaliseks on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Seenehüüfid moodustavad põhilise osa sambliku tallusest ehk kehast, seeneline komponent paljuneb suguliselt ja igas samblikuliigis leidub ainult kindlat liiki seent. Vetikaid seevastu võib esineda mitu liiki samast perekonnast. Sama seen võib moodustada erinevaid talluseid, kus ühel osaliseks rohevetikas, teisel tsüanobakter. Kilpsamblike kolmel liigil (Peltigera) on samas talluses üksteisest ruumiliselt eraldatult nii rohevetikad kui tsüanobakterid. Vetikarakud samblikus suguliselt ei paljune ja nad on väliselt muundunud, väheste varuainetega, rakkudesse on tunginud seente haustorid. Seen varustab vetikat vee ja mineraalainetega, kaitseb teda füüsiliselt. Vett ja toitaineid imavad kogu kehapinnaga. Taluvad pikaajalist läbikuivamist. Liigid on erinevalt kohastunud, neid leidub polaaraladest ja kõrbetest kuni vihmametsadeni
annaabi.ee 
