Herodotose "Historia" oli kirjutatud Pärsia sõdadest, see oli nagu uurimustöö. Tegi Pärsia sõdadele väga põhjaliku eelloo, rääkis kuidas see konflikt üldse tekkis. Ta jutustab ka suulisest pärimusest tulevaid lugusid arhailisest perioodist. Ta näitab ka kreeklaste müstika ja ennete värki. Ta kirjutas lähiajalugu ja esitas mitmeid allikad, lastes lugejal otsustada, kumba ta tahab uskuda. St ei tsenseerinud allikaid, kõik mis kuulis, pani kirja. Ajaloolane Thukydides. Pelopennose sõja ajalugu kirjutas. Ta kirjutas 5saj teisel poolel, kus oli väga religioonikriitiline aeg ja ratsionalistlik maailmavaade domineeris. St et kirjutus on hästi ratsionalistlik, kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine allikatesse- tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat
Eestis esindavad kivikultuuri väikeselohulised kultusekivid, mida ohtralt leidub eelkõige Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadel. EGEUSE KULTUUR Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse vahetu läheduses, Egeuse mere saartel ja rannikutel tärkama omapärane kultuur, millel oli mitu keskust: 1) Kreeta saar, kus arenenud kultuur nimetati legendaarse kuninga MINOSE järgi minoiliseks. 2) Pelopennose poolsaarel Mükeene linn Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni kreeklased selle välja tõrjusid ( 12 saj. e.m.a.) Arheoloogid ei ole tänaseni suutnud desifreerida Kreeta tähemärke seega Kreeta kultuuriloojate mõttemaailm on jäänud meile tundmatuks. Kreeta materiaalsed kultuurimälestised on seevastu mitmekesised ja rikkalikud. Kreeta mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini kui palju hilisemad mälestised.
annaabi.ee 
