gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus
9. Lõpevad gyrus postcentralis´es kiirusagaras. 3 MEELEELUNDITEGA SEOTUD TUNDETEED (eritundlikkuse), (vt kraniaalnärvid) Haistmistee Esimese neuroni keha regio olfactoria´s. Teise neuroni keha bulbus olfactorius´es. Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is, area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud
- paikneb mõhnkeha all võlvisäärte vahel Fornix – võlv - X-tähte meenutav valgeainekimp, mis sisaldab haistmisteid - Crus fornicis (AC15) paariline lame tagaosa läheb hippocampus’e mediaalküljel üle narmaks – fimbria hippocampi (AC16) - corpus fornicis (AC17) paaritu keskosa liitunud mõhnkeha alapinnaga - columna fornicis (AC18) paariline silinderjas eesosa lõpeb corpus mamillare’s (AC19) Septum pellucidum (AC20) - läbipaistev vahesein - paikneb võlvisammaste ja mõhnkeha eesmise osa vahel - koosneb kahest eri poolkerale kuuluvast lestmest – lamina septi pellucidi’st (A21) KÜLGVATSAKESED – VENTRICULI LATERALES - ventriculus primus (vasakul) - ventriculus secundus (paremal) - omavad vastavalt sagaratele 4 osa CORNU FRONTALE - otsmikusagaras - lateraalsein: caput nuclei caudati (B2) - mediaalsein: lamina septi pellucidi (B3)
laiali paisatud. Haistmistee: haistmisrakud (haistmisepiteelil) neuriit (põimub) haistmisniitideks e närvideks (läbi lamina cribrosa) bulbus olfactorius glomeruli olfactorii (koos mitaalrakkudega, mille neuriidid tractus olfactoriuses) Olfactory pathway I neuron (cell body) (10-20 million bipolar neurons) are located in the nasal cavity - regio olfactoria II neuron - bulbus olfactorius, axons of bulbus form tractus olfactorius III neuron - trigonum olfactorium, septum pellucidum, area subcallosa, substantia perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile.
annaabi.ee 
