Naine tahaks, et mees puhkaks ja teiste meestega juttu läheks ajame, lõuna ju vaid poole tunni kaugusel. Kuid kahtlase jämestunud energijaga mida Astrid tunneb kui isa teda vaatab nõuab ta "jalgade sirutamiseks" Astridiga jalutama minna. Jalutuskäigul pärib ta Boris Mändi kohta ja mida Astrit teab, selgub, et ta vaid viimase koolipäeva vaidlusest on teadlik. Kuid siiski on kulminatsioon selline, et tõde tuleb esile mida Astrit võttab oma ema moodi vastu, nuttes ja pelgavalt kuid lõppuks rahuneb ja isa ning tütar räägivad asjad selgeks ning isa tõotab, et armastab Astritit rohkem. Koju tulles ootab naine intesiivse auraga neid ning isa kes oli vahepeal rääkinud Astridel, et ta rohkem iseseisevalt peab mõtlema ja mitte nii ema mõjusfääris olema käsib Astridil ema juurde joosta rahu ja kaastunde pärast, sest tütar armastab mõlemaid. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline romaani laused. Palju on kõrgtasemelisi väljendeid mis jäävad vahest
lahkumine muutis metsa minu jaoks kuidagi hoopis vähem koduseks.“(lk118) Terve laine immigratsiooni tegi Leeme murelikuks. „...paljud asjad, mis kaugelt tunduvad koledad, pole lähedalt vaadates üldsegi nii hirmsad.“(lk120) Onu selgitamas kuidas tuleb elada olevikus. „Tundsin, et mul on valida, kas puhkeda nutma või elada end välja Pärtlit solvates, ja ma valisin teise tee.“(lk123) Leeme ei tea kuidas käituda kaua lahkund sõpra Pärtlit nähes kui too totralt ja pelgavalt sinusse suhtub. „...mitte miski ei saa olla koledam kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“(lk128) Peale Pärtli (peettruse) kohtamist külas. „Pärtel tahtis võimalikult kiiresti sulada oma uude ellu, samal ajal kui mina olin kahtlemata pärit vanast...Võib-olla tundis ta end mingis mõtes reeturina...ennekõike aga häbenes mind...Mul on praegu kerge öelda-mina poleks muutunud sääraseks matsiks, aga kardan, et ma valetan
annaabi.ee 
