Kui me ei tooks puhta mitmekesisuse ühendamise kaudu kaemuses esile objekti, poleks ka sellist tunnust nagu objektiivsus. Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava teesi järgmiselt: “Seesama funktsioon, mis annab erinevatele ettekujutustele ühtsuse ühes otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes kogemuse kriitika kaudu esile tuua puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimusi kasutab Kant tolleaegse empiirilise psühholoogia sõnavara: kaemused, tajud, kujutlusjõud, teadvus jne. Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist
Ta ei defineeri kunsti esteetilisest naudingust lähtudest. · H avaldab kunstiteose ajaloolisuse asisuse/asjasuse mõiste kaudu. Kunstiteos ei olemidagi abstraktset vaid konkreetne asine fenomen. ,,Kivisus on ehitusteoses. Värvilisus on maalis jne". Lisaks asisusele on kunstiteos veel midagi muud, ta on kunstiline kunstiteos on allegooria või sümbol, mis tähendab, et kunstiteos ütleb midagi muud, viitab millelegi muule, kui sellele pelgale asjale, mis ta ise on · Kunstiteose asisus tähendab seda, et tal puudub teenivus või abinõuks olemine, nagu see on omane tarbeasjale. Kunstiteos on endaküllane, mitte millekski sunnitud asi. Kui tarbeasja tähendus ehk lugu avaneb tema kasutusväärtuses. · Kunstiteose tähendus loodub / on teoksil temas eneses. H. Illustreerib seda van Goghi maali näitel saapad.. Kunstiteos näitab olevat olemise varjamatuses. (varjamatus tõde ehk tõesus)
annaabi.ee 
