jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid inimestesse ja neil olid inimestega ühised lapsed. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja Sparta kuninganna Helenalugu mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna
(Hera) valvsa pilgu all." Selline mõistukõne tuleks tavakeelde tõlkida järgmiselt: ,,Olen täiesti normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid peavalusid sageli ei esine." Nüüd meenutame, armsad noored lugejad, mis asjaoludel Hera Erise kuldõunast ilma jäi. Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London.
Zeusil oli lapsi nii oma abikaasa Heraga kui ka paljude maiste kaunitaridega (Leda, Antiope, Alkmene jt.). Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi PARISe4 ja ilusa Sparta kuninganna HELENA5 armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pikale Trooja sõjale ja selle paljudele järellugudele, algas suurest pulmapeost: meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna
Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna
annaabi.ee 
