folklore.ee/pubte/eraamat/ Nimi: Õpperühm: 5. Leidke andmebaasist BERTA materjale jüripäeva tähistamise ja traditsioonide kohta. Kuidas otsite ja mida leiate? Jüripäeval ei tohi vitsa pooleks murda, sest siis lähevad lambal jalaluud katki. Jüripäeval ei tohi tuua majja midagi uut asja ega majariista, siis tekib sel aastal majasse palju hiiri. Enne jüripäeva ei tohi metsa tuld teha, muidu tuleb hunt karja. Jüripäeva hommikul metsas püssiga lastes peletad hundid ära. Jüripäeval tuleb õmmelda, sest siis õmbleb hundi silmad kinni. Valisin vasakult ääres Andmebaasid ja siis loetelust Berta. Berta lehekülje otsing: Tähtpäev: jüripäev Märksõna: loomad või tegevus 6. Leidke „Vanasõnaraamatust” ütlusi Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest. Kuidas ja mida leiate? Leidsin vanasõnu teemadel: „Igaüks kiidab ennast, oma. Enda tehtu tundub hea“; „Oma kiitus on näotu
et vastastikune hea tahe on saavutatud?“ – Selle küsimuse peale vastas õpetaja: „Võib öelda, et sellega on suurest raskusest üle saadud. Aga mis puutub vastastikusesse heasse tahtesse – seda ei oska ma öelda“ „Valitseja hoolitsegu omaenda õigluse eest! Mis raskust töös tal siis veel oleks? Kui ta ennast õiguse rajale suunata ei suuda, kuidas suudaks ta teisi?“ „Ole ise helde ja nõua teiste käest vähe; nii peletad nurinad kaugele ära.“ „Õilis inimene on nõudlik iseenda suhtes, harilik inimene on nõudlik teiste suhtes.“ „On kolm eksitust, millesse võivad langeda need, kes ümmardavad endast kõrgemat isikut: (1) rääkida enne, kui avaneb sobiv juhus – mida ma nimetan tähelepanematuks tormakuseks; (2) hoiduda rääkimisest, kui sobiv juhus on käes – mida ma nimetan varjamiseks; ja (3) rääkida, arvestamata ülema meeleolu – mida nimetan pimeduseks.“
Villu, kuidas julged sa oma häbemata nägu veel minu ees näidata? Alles tunaeile vihastasid sa mu surmani ara. Peenike saksa rätsep Hadubrand Flitter-gold tuleb meid vaatama, kingib Mariale kalli kaelarätiku, austab meid kõiki oma lahke kõriega, otsekui oleksime meie tema väärilised! Minu süda sulab nähes, kui palavalt ta Mariat austab; kui õnnelikuks ta teda teha püüab. Seal tuled sina nagu kuri vaim õrna rumala ninaga vahele, hakkad ausat meest narrima ning pilkama ja peletad 137 viimaks isanda, kelle küünemusta vääriline sa ei ole, majast välja.» «Kes teda käskis minna?» küsis sepp õlgu kehitades. «Kas tema pidi ennast sinusugusest pilgata laskma?» «Ega temagi suu seijtud olnud.» «Pidi sinuga vist nägelema hakkama? Ta ütles õiglase uhkusega, et orjale muud vastust vaja ei ole kui piitsa.» «Seda ta ütles vist üsna tasakesi?» naeris sepp. «Kahju, et ta minu käest- piitsa ei tulnud küsima,» lisas Priidu laisalt juurde. «Vait!