Tõlgendused on väga vastuolulised, tema humoorikat sõnarikkust võetakse grafomaaniana ja vist välismõjude tõttu saab moderaatorist vahel kustutav ja blokeeriv tsensor, kes aga jätab puudutamata labasused. Ka siin Taanis kasutatakse kustutamist või blokeerimist, aga seda põhjendatakse. Eesti Päevalehe anonüümse tsensoriga pole Roosa Udul aga võimalik kontakti saada. Siin (Taanis) saab kommenteerida ainult oma nime kasutades, mis tõstab dialoogi väärtust ja aitab vältida peldikuseina teket. Eestis eelistatakse jätkata koputamise traditsiooni, mispärast väldivad paljud võrgus kommenteerimist, sest pole mõtet vaielda anonüümsete vastaste labasustega. On ka paradoksaalne, et paljud anonüümsed kommenteerijad on agarad avalikustamise nõudjad. Sellele on ka tähelepanu juhitud, aga asjatult Eesti Päevalehe katse seda praktiseerida luhtus, sest ainult väike ringkond julges ja julgeb veelgi kommenteerida artikleid oma nime all. Kardetakse vist, et ebameeldiv
kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm. Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad näiteks pühakute elulood, "vagajutud", "äratuskirjandus", palvetekstid, ülistused, laulud, pühakirjad jm. · Epitaafid on raidkirjad hauakividel või ka muud tekstid monumentidel, hoonetel jm. säilitamaks inimese mälestust või sündmuse tähtsust. Mõnikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti, "peldikuseina kirjandus" jmt. · Muusika literatuur ehk noodikirjandus on heliteoste säilitamiseks ja taasesitamiseks tehtud üleskirjutised noodikirjas. Ajaliselt ja ruumiliselt Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust. See puudutab nii kirjanduse keelt, funktsioone, taset ja vorme. Samuti on erinevatel ajastutel olnud kirjandusel erinevaid tähendusi. Kirjandusteose säilimisel läbi erinevate ajastute võivad tema funktsioonid muutuda.
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon väheste ekspertide seas ja sellest räägitakse kui võimalusest igaühel endale Interneti abil midagi teha. Ilmub Interneti kasutamise õpetusi ja heade ja halbade kodulehekülgede soovitusi. ← • „Eesti Läände“ – infotehnoloogiat propageeritakse kui vahendit postsotsialistlikule riigile, räägitakse tiigrihüppest, kui Eesti võimalusest maailmas. Otsitakse Eesti Nokiat. ← • “Peldikuseina kriis” – Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ning esmajoones Interneti desakraliseerumine. Internet muutub tavaliseks igapäevanähtuseks, mida mitte ainult ei kiideta, vaid ka kritiseeritakse ja mille kvaliteeti kahtluse alla seatakse. ← • „Kaubastumine“ – IKTd müüakse kui elustiili. Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu Järgneva liigituse on välja pakkunud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm (2001).
annaabi.ee 
