Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon
hieroglüüfkiri. Ahhaialased (esikreeklased) u 2193 Gutilased vallutavad Sumeri ja valitse- vallutavad Kreeka, allutades kohalikud vad seda kuni aastani 250 pelasgid 2112 Sumer (Uri kuningriik) iseseisvub taas u 100 aastaks u 2034 Algavad semiitlike amoriitide rünnakud Sumeri vastu Ääremärkus: Kiilkirja peetakse ekslikult vanimaks. Hieroglüüfiline või piltsõnum eksisteeris juba ca 30 000 aastat tagasi. Altamira koobaste n-ö taevavõlvi kirjeldus. Kiilkiri oli ratsionaalne vajadus. Erinevalt Egiptusest oli Sumeri rahvastel geopoliitiliselt soodsam asukoht. Egiptus algas Deltast ja lõppes neljanda kärestikuga
Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi Kreeka ürgelanikud. Teine muistend jutustab, kuidas doorlased liikusid Kesk- Kreekas asuvast Doorisest Peloponnesosse ja vallutasid selle pikkamisi. Joonis 1 Iidsed Trooja müürid Article II