Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil).
m − koorma mass, kg m0 − rippvagoneti mass koormata, kg mk − sirgliikuva detaili mass, kg (mk = 480 kg) mn − mootori mass, kg mr − hammasratta mass, kg n − töömasina pöörlemissagedus, s-1 ni − detaili pöörlemissagedus, s-1 nm − elektrimootori pöörlemissagedus, s-1 nn − nimipöörlemissagedus, s-1 nt − töömasina vedava võlli pöörlemissadegus, s-1 Pekv − ekvivalentne võimsus, N∙m Pi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Pn − mootori nimivõimsus, W Pt − rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW Ptar − võrgust tarbitav võimsus, W R − vedava trumli raadius, m (R = 0,1 m) Rh − hammasratta raadius, m Ts − soojenemise ajakonstant, s t − tsükli kogu kestus, s t1 − aeg teekonna läbimiseks söödahoidlast laudani, s
P2 t1 t2 t3 t, s Joonis 6.13. Töömasina koormusgraafik: P1 = 5,4 kW, P2 = 2,9 kW, t1 = 10 s, t2 = 520 s, t3 = 180 s. Ekvivalentne võimsus selle koormusgraafiku järgi on t1 t P12 + ( P12 + P1 P2 + P22 ) 2 + P22 t 3 Pekv = 3 3 , t1 + t 2 + t 3 20 10 520 5,4 2 + (5,4 2 + 5,4 2,9 + 2,9 2 ) + 2,9 2 180 3 3 kW
annaabi.ee 
