Peregriinide suhtes rakendati nende kogukonnas ja nende omavahelistes suhetes nende oma õigust. Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem, nn ius gentium. 14.Orjade õiguslik seisund Ori ei olnud õiguslikult kaitstud. Neid ei peetud inimesteks (rääkiv tööriist). Omanikul oli õigus orja osta-müüa-tappa. Orjade vahel abielu olla ei saanud, ainult faktiline kooselu. Peculium osa isanda varandusest oli lubatud anda orjale majandamiseks. Pekuuliumiks võis olla maatükk, rahasumma jne.. Ori võidi määramat isandale kuuluva laeva kapteniks või ettevõtte juhiks. Orjal oli lubatud sõlmida pekuuliumisse puudutavaid tehinguid., kuid neis ei esinenud ori õigussubjektina, tehingud sooritati isanda nimel. Hagi sai esitada Isanda vastu. Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt. 15.Kolonaat
õigust. Roomas rakendati nende suhtes ius gentium´it. Orjad õiguslikult võrdsustati roomas orje asjaga servi res sunt. Neil polnud mingit õigusvõimet. Ta võis olla igasuguse õigustehingu objektiks. Peremees võis teda võõrandada või isegi hävitada. Orjade vahel polnud seaduslik abielu võimalik. Kuigi orjal endal ei tohtinud vara olla, võis peremees anda orjale majandamiseks osa oma vara anda seda varade kompleksi nimetati pekuuliumiks. Selleks võis olla maatükk, rahasumma jms. Orjuse tekkimise viisid Roomas olid järgnevad · sõjavangistus või Roomaga lepingulises vahekorras mitte oleva rahva liikme haaramine, · sündinuna orjatarist, · ius civile alusel võidi orjaks müüa rooma kodanik karistuseks või võla mittemaksmise puhul. · Orjadeks muutusid ka surma või sunnitööle mõistetud isikud neid nimetati servi poenales. Isand võis orje ka vabaks lasta (manumissio).
annaabi.ee 
