Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu. Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse. Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult
Valgud : Lipiidid: Süsivesikud 1: 2: 3 Vitamiinide vajadus arvutatakse 1000 kCal toidu kohta. 8.1 Süsivesikute tasakaalustamine Arvestatakse sugu, iga, elukutset. Toiduenergiast soovitatakse katta 50....73%, keskmiselt 60%. Süsivesikute üldhulgast võiks olla: · 80% tärklis; · 15% suhkrud; · 3% pektiin; · 2% kiudained. Vanemaealistel kuni 73% päevasest energiast. Seejuures on eriti oluline juur- ja puuvili, st. tselluloos koos pektiinainetega. Lastel 50.......60% päevasest energiast süsivesikud (rasvu seevastu rohkem). Kiudainetega laste puhul mitte liialdada (viivad organismist min. ained välja)! Kasutada kergesti omastatavaid suhkruid. Külmas kliimas tuleb organismi energiavajadus vähemalt 50% ulatuses kindlustada süsivesikutega. 8.2 Lipiidide tasakaalustamine Samuti nagu süsivesikutegi puhul arvestada iga, sugu, elukutset. Rasva üldkogust suurendatakse olenevalt:
annaabi.ee 
