ehitati kasarmuid. Et sõdurid kaotasid teenistuse tõttu sideme tsiviileluga, pöörati tähelepanu sõjainvaliididele ja veteranidele: Pariisi rajati Invaliidide Varjupaik. Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Võttis kasutusele täägi ja rauast laadimisvarda, lõi erilise sõjaväeinseneride korpuse. Friedrich II Juurutas armees range distsipliini nn. Preisi korra, mis tähendas ohvitseride piiramatut võimu sõdurite üle, peksukaristust ning kohati mõttetut drilli. Samas muudeti sõjavägi mobiilseks, suurendati jalaväe tulistamiskiirust ning arendati ja täiustati suurtükiväge loodi väli- ja ratsasuurtükivägi.
vürstinna Maria Gagarina. Vürst Nikolai Gagarini ning Maria pärijailt riigistati Põltsamaa loss ja mõis 1920. a. Eesti Vabariigile. 1905. aasta revolutsioonisündmused jõudsid ka Põltsamaale. Kõik 16-60 aasta vanused mehed käsutati lossihoovi, kus pidi tutvustatama keisri uut manifesti. Kui rahvast oli hulgaliselt kohale tulnud, suleti lossiväravad, toodi välja peksupingid ja vitsakimbud. Üheksa meest viidi Viljandisse mahalaskmisele ja kohalike mõisnike suunamisel anti peksukaristust paljudele piirkonna meestele. I Maailmasõja puhkedes paigutati lossi sõjavägi. Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. a. detsembris olnud loss üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli loss "kirjeldamatu rüvetatud seisukorras", nagu kirjutab Karl Wilde, Põltsamaa lossi ja selle varanduste täievoliline valitseja 1925. aastal ajakirjas "Odamees", mööbel lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks riisutud
annaabi.ee 
