normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust krimmis. Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on seetõttu kõigis romaanides viletsuse tekitaja ja selle all kannataja suhted.
talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse. Neid ei tohtinud enam osta ega müüa, kinkida ega pantida, nad võisid sõlmida lepinguid ja omada kinnis- ning vallasvara, kuid nad võisid tegeleda vaid põllutööga. Tegelik olukord. Isiklik vabadus oli aga suurel määral näilik, sest mõisnik võis ka edaspidi talupoega sunniviisiliselt tööle suunata, säilis peksukaristus, püsima jäi ka varem levinud tükitöösüsteem. Piiratud oli ka talupoja liikumisvabadus. Vabadust ei antud ka kohe. Eestimaa kubermangus määrati üleminekuajaks 14 aastat. Nende talurahvaseadustega loodi juriidilste üksustena talurahvakogukonnad (vallad). Samtui sätestas Liivimaa talurahvaseadust, et igas kihelkonnas, kus on vähemalt 2000 meeshinge, tuleb asutada kihelkonnakool. Väiksemad kihelkonnad pidid kooli rajama ühiselt
annaabi.ee 
