avati uus kõrts ,,Jalta" ning tõenäoliselt on Stjopa seal. Rimski käskis Varenuhhal siiski igaks juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees. Nad peksid Varenuhhat. Tõusis torm, hakkas sadama ning lõi välku. Peksjad viisid administraatori Stjopa korteri juurde esikusse. Mehed haihtusid ning asemele ilmus punasejuukseline roheliste fosforiidi helgiga silmadega alasti näitsik. Kui ta Varenuhhat puudutas õhkus näitsikust jäist külmust. Kui neiu teda suudelda püüdis kaotas Varenuhha teadvuse. Üheteistkümnes peatükk: Ivani kahestumine Ivan ei suutnud kuidagi avaldust valmis kirjutada. Ta puhkes nutma. Talle tehti taas süst. Õhtul imestas Ivan, et ta on juhtunu suhtes palju rahulikumaks muutunud
järelsõna teosele lisatud tekst, milles autor või keegi teine selgitab teose sünnilugu, väljendab oma arvamust mingi probleemi suhtes vmt. K kaader filmilindi lõik, üksikvõte filmilindil, mis väljendab tegevustiku üht osa; üksik fotokujutis. kalambuur vaimukas sõnamäng, mis põhineb homonüümial ja sõnade mitmetähenduslikkusel. Sõnamängu kasutatakse nii rahvanaljandites kui ka kunstkirjanduses. Näiteks: Mõisnik (peksjale): "Ma olen härra!" Peksjad: "Ah, sina lähed ära? Küll me sulle näitame!" Mõisnik:"Ma olen saks!" Peksjad: "Ah teid on kaks? Kus see teine on? Me anname temale kah!" (Rahvaluule.) kalender tähtraamat. Eestikeelset kalendrit hakati välja andma 1720. aastatel. Kalendrid sisaldasid kalendaariumi ja lugemislisa, kus avaldati vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekste, teateid sõjasündmustest, tervisealaseid nõuandeid jm. Kalendrid olid 18.19. sajandil talurahva peamiseks lugemisvaraks