Tagumisel küljel on liigespind (facies articularis). SÄÄRELUU (tibia) peas Sääreluu ülemisel pinnal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medialis et lateralis), mille vahel on põntadevaheline kõrgend (eminentia intercondylaris). Külgmisel põndal asub pindluumine liigespind (facies articularis fibularis). Sääreluu kehal ( corpus tibiae) asub luudevaheline serv (margo interosseus). Sääreluu alumise osa mediaanselt küljelt lähtub allapoole keskmine pekse (malleolus medialis), lateraalsel küljel paikneb pindluumine sälk (incisura fibularis). Keskmise pekse lateraalsel küljel on pekseliigespind (facies articularis malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis).
tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
pulssi. Jalg Kubemearteri pulss. Katsutakse väljasirutatud sõrmedega keskmise jõuga 2 kuni 4 sõrmelaiuse kaugusele häbemeluu ja vaagna ühenduse alla vajutades. Põlveõndla pulss (poplitea pulss). Vajutage mõlema käega patsiendi kergelt kõverdatud põlve ümbert kinni võttes natuke kõverdatud sõrmega põlveõndlasse ja otsige pulssi. Hüpeliigese pulss. Jalaseljal, vahetult pindluu kõrval (jalaselja arter) või lateraalse pekse taga (pahkluu arter). 5. punkti juurde (kudede tihedus, turse) Sügava veenitromboosi korral muutub jäse tihedamaks ning läheb suhteliselt tursesse. Sääremarjal on tunda venitusvalu (– tekib siis, kui sääremari jalalaba suure nurga all painutades venitusse satub), mis on märk sügavast veenitromboosist. Peale eespool loetletud meetmete on perifeerse verevarustuse häireid võimalik kindlaks teha ka
annaabi.ee 
