1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule) 4) Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp) 5) Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu, kus peko kuju viibis (pekopapp) 6) Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne 7) Peko külge asetati küünlad ja seega peko kui küünlajalg 8) Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D vereliisk mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli see sai :D:D:D help 9) Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal küünlade põletamine kogukonnas), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng lapsed
Peko – setude viljakasvu esindaja, vilja kasvu ja karja edendamise ülesanne. Tema kuju tehakse hingepuust ja inimesekujuline, mis liikus peredes ringi igal aastal uude kohta. Uus peremees valiti sügisel praasinikul ja vaid meeste seas. See sündis nn. vereliisuga. Vereliisk seisnes selles, et mehed jooksid õue ja hakkasid rüselema, aga üksteise eest ka üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli see oli järgneval aastal Peko peremees. Omanik on pekopapp, enamasti mees. Naised, kes olid riieatatud meesteks võisid ka pidustustest osa võtta. Pidustused toimusid pööripäeval. Setu kuningriigis on Peko ka praegu elujõuline. Uku – soomlaste ülijumal. Võis olla ka eestlaste, aga ülijumala kultus puudub. Anti erinevaid ande, Paluti õnnistust, et vili hästi kasvaks. Uku on Vanaisa ehk Taara, eesti uuemas mütoloogias Kõue ja Pikri personifikatsioon. Tõnn – Ka viljakusjumal. rohkem Pärnu ümbruses. Tõnn on taluhaldjas, keda iga pere
annaabi.ee 
