ERM-i 1978 aasta ülestaähendustes, et toimub järk järgult on üleminek ostukaupadele ja näiteks tangu supp kartulitega on jäänud igapäeva menüüst välja, kus alles 10. aastat tagasi tehti tunduvalt rohkem (ERM, EA158, lk 231-238). Vanarahvas pidas toidu suurimaks väeks rasva - seapekk ja rasv olid söögilaual olulisel kohal. Pudru juures peeti kõige maitsvamaks seda, kui sellel ujusid rasvaga praetud lihakõrned - praetud pekised lihakuubikud. Rasvaga keedeti mitmeid roogasid (sh tange), rasva pandi ka kastmesse. Näiteks käesoleva sajandi algul Mulgimaal sündinud küsitletud mäletavad veel oma lapse- ja noorpõlvest kamararasvaga keedetuid kapsaid ja tangu-kartulisegapudru. Paljud inimesed peavad pekirasvaga keedetud toite väga maitsvaks ja suhtuvad neisse roogadesse suure poolehoiuga ja heakskiiduga. Vanematel andmetel, mida kinnitavad ka omaaegsete koolilaste eneste mälestused, pandi koolilaste leivakoti 19
Järgmisel hommikul leiab Ekke oma telgi täis putukaid mis Jürga on sinna sokkutanud. Ta räägib pahuralt sellest pealikule kuid see midagi konkreetset ei vasta, hiljem aga saadab kaks neidu tema juurde teda mingi õliga määrima ja söödikuid ülesotsima ja tulle pilduma. Järgmisel hommikul võõtab hõim end kokku ja liigub kaugemale põhja poro karja järgi keda ustavad koearad vaos hoiavad ja juhivad. #22 Sügis on lähedal ja põdrad keda nüüd rikkale karjamaale kokku toodakse on pekised ja sarved mis suvel olid pehmed, verised ja nahaga kaetud. Telgid pannaks üles paksema nahaga ja päikse asemel valgustab nüüd Lapimaad virmalised, kuu ning tuled telkides. Põhjapõtrade jaoks on see aga pingeline age surma ja elu vahel, nüüd hakatakse karja kategoriseerima, kes läheb söögiks, kes müügiks, kellest saavad sõiduloomad, kõik tuleb täpselt ära märkistada ja asjatundlikult organiseerida, et pärast poleks pahandusi ega häbi
annaabi.ee 
