a.) Kanaliha kõige kõrgema rasvasisaldusega on kananahk, mis soovitatakse peale küpsetamist lihalt eemaldada. Järgnevad seljatükk ja koivad, see järel kintsud ning rinnatükid. Rinna osa on kõige kõrgema valgusisaldusega. (ibid) 3.4.2 Sealiha Sea lihakeha kaalub keskmiselt 60 -75 kg ning jaotub kolmeks osaks: esi-, kesk- ja tagaosa. Need omakorda jaotatakse veel erinevateks osa tükkideks. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 143-144) Sealiha jaguneb rammususe järgi: rasvane sealiha (pekikihi paksus üle 4 cm), peekon (pekikihi paksus 2 – 4 cm) ning lihasiga (pekikihi paksus 1,5 – 2 cm). (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 260) Sealiha on peenekoeline, helepunase värvusega, sisaldab vähe sidekudet ja on mure. Kõige väärtuslikumateks osadeks searümba puhul peetakse: singi- (tagaosalihased), selja-, filee- (sisemine ja välimine), kaela- ja abatükki. Suured tükid, mis on mõeldud müügiks (kauplustele ja horeca klientidele) nendelt eemaldatakse pekk osaliselt või täielikult
ruumide, ajamisteede projekteerimisel tuleb arvestada loomade omapäraga, nende füsioloogiaga, looma liigiga. Sead on tunduvalt nõrgemad kui veised, nad pole harjunud inimesega niivõrd kui veised, inimeste nägemine võib seal esile kutsuda stressi. Siga pole harjunud käima, ta on madal, seetõttu lähedal põrandal olevatele väljaheidetele, hingab sisse sealt eralduvaid gaase.. Sea süda on suhteliselt nõrk tema lihasmassi kohta, sea temperatuuriregulatsioon on halb kehal oleva pekikihi tõttu. Need asjaolud võivad kaasa aidata kiirele glükolüüsile transpordi ja tapaeelse pidamise ajal, selle tagajärjeks võib olla PSE-liha. Sobivate transpordi ja tapaeelsete pidamise tingimuste valikuga saab vähendada või vältida DFD- ja PSE-liha teket, see on aga enamuses riikides saadava tulu suurenemine. Järgnevalt on loetletud põhilised asjaolud, millega tuleb arvestada sigade transpordi, mahalaadimise, tapaeelse pidamise ja tapale ajamise juures: 1
annaabi.ee 
