on väga väike, kuid siiski nii suur, et seda piisava täpsusega veel mõõta saab. Ligikaudu on savi tugevus voolavuspiiril 2÷2,5 kPa. Loodusliku struktuuriga savi, mille IL on 1, 28 tugevus võib olla oluliselt suurem. Näiteks eesti nõrkadel savidel, mille IL on reeglina suurem kui 1, ulatudes mõnikord 1,5 vi isegi 2-ni, on tugevus tavaliselt suurem kui 14 kPa ja on kaugel "voolamisest". Muidugi tuleb arvestada, et selliste nn. peitvoolava konsistentsiga savide tugevus struktuuri rikkumise järel kahaneb oluliselt. Saueosakeste aktiivsust, nende suurust ja mineroloogilist koostist iseloomustab aktiivsustegur (Skempton 1953) A = IP , sf kus sf on saueosakeste hulk pinnases. Mida suurem on A seda aktiivsem on pinnas. Aktiivsuse järgi jaotatakse pinnased järgmiselt: mitteaktiivsed A < 0,75 normaalsed A = 0,75 ÷ 1,25
sisuliselt, kui piir mille puhul savipasta tugevus on väga väike, kuid siiski nii suur, et seda piisava täpsusega veel mõõta saab. Ligikaudu on savi tugevus voolavuspiiril 2÷2,5 kPa. Loodusliku struktuuriga savi, mille IL on 1, tugevus võib olla oluliselt suurem. Näiteks eesti nõrkadel savidel, mille IL on reeglina suurem kui 1, ulatudes mõnikord 1,5 vi isegi 2-ni, on tugevus tavaliselt suurem kui 14 kPa ja on kaugel "voolamisest". Muidugi tuleb arvestada, et selliste nn. peitvoolava konsistentsiga savide tugevus struktuuri rikkumise järel kahaneb oluliselt. Saueosakeste aktiivsust, nende suurust ja mineroloogilist koostist iseloomustab aktiivsustegur (Skempton 1953) A = IP , sf kus sf on saueosakeste hulk pinnases. Mida suurem on A seda aktiivsem on pinnas. Aktiivsuse järgi jaotatakse pinnased järgmiselt:
annaabi.ee 
