mäendusega. WOLF esitas nn. Terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid
Sakslased loovutasid paar päeva hiljem punaarmeele Pihkva kasvatas ohtu Eesti lõunapiiril. Kui Eesti üksused oli sunnitud ülekaalukate jõudude pärast taanduma, marssisid järgmisel päeval Punaarmee Narva. Enamlaste kätte langesid üksteise järel Jõhvi, Kunda, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Uue aasta alguseks oli rinne ähvardavalt lähenenud Tallinnale, Paidele, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused peitused vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses. Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eesti Rahvavägi piiras edukalt vasturünnakuid ja piiras vastaste tegevusvabadust. Edu saavutasid soomusrongid. Moodustus ka vabatahtlike väeosi- meeleolu võitluslikum ning tegutsemine tulemuslik. Eesti sai ka välis abi. Detsembris saabus Tallinna Ignlise laevastikueskaader- nurjas
annaabi.ee 
