siin maailmas üksi. Variant on ka see, et mõnuainete poole sirutatakse käsi nii-öelda abi saamiseks. Seda võib põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem. See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema mõtteviisist. Meelemürkide kasutamise teekond algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem.
püüa teisi alt vedada jne) · Kontrollkese (kas tulemus sõltub sinu enda pingutusest või õnnest, geenidest jne) Walter Mischel · Tasu edasilükkamine (delay of gratification): kas üks komm kohe või 2 kommi mõne aja pärast? · Käitumise situatsioonispetsiifilisus (-kohasus) näitab paremat kohanemist. Individuaalsed erinevuse võimenduvad olukordades, kus inimene tunneb, et ei saa hakkama ning viimases hädas kasutab hästi kätteõpitud käitumisviise (nt sõimamine või peitupugemine) · Käitumissignatuurid · Kognitiiv-afektiivsed ühikud: kodeerimisstrateegiad, väärtused, eesmärgid, ootused, oskused, eneseregulatsioon, afektid Albert Bandura · Vaatlusõppimine · Kaudne õppimine · Enesetõhusus (self-efficacy): uskumus, et ma saan mingi asjaga hakkama Eesmärgid Pervin (2003) iseloomustab eesmärke järgmiselt: 1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2
annaabi.ee 
