Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Selle heliga tähistatakse territooriumi ja peibutatakse emaslinde. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb lagedailmelistel madal- ja siirdesoodel (harva ka rabaservadel), luhtadel, märjematel randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine
rohulibledest. Oma kujult on see küll lihtne, aga seejuures väga hästi viimistletud. Emaslind muneb mai lõpupoolel 4...6 muna, mida peab 10...12 päeva hauduma. Seejärel kooruvad pojad, kes istuvad vaikselt süüa oodates veel 10...12 päeva. Sel ajal ei tohi metskiuru pesakonda mingil juhul häirima minna, sest muidu võib vanalind selle maha jätta. Kui lõpuks linnupojad siiski pesast välja ukerdavad, siis ei oska nad veel kohe lennata ja nii veedavad nad mõne päeva kõrgesse rohtu peitunult. Lendamise saavad metskiurupojad selgeks juunikuu teisel poolel. Metskiur ei ole looduskaitse all. SISUKORD 2-3 lk Sookurg 4 lk Rabapistrik 5 lk Sookiur 6 lk Sootihane 7 lk Metskiur 8 lk Sookure pilt 9 lk Rabapistriku pilt 10 lk Sookiuri pilt 11 lk Sootihase pilt 12 lk Metskiuri pilt 13 lk Luuletus Pildid ja tutvustavjutt on võetud leheküljelt hppt://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
põhjusel on ao ja eha ajal vait need linnud, kes laulavad kõvasti ja valesti ning lauluõiguse saavad need, kel selleks enam annet. Laulurästas on kahtlemata meie metsade peasolist. 6 Tema laul on eriti puhta kõlaga ja koosneb nö sõnadest, mida lind oma tähtsuse rõhutamiseks kaks korda kordab. Ööbiku laulu on paljud kuulnud, lindu ennast aga üksnes vähesed näinud. Ta tegutseb enamasti tihedasse põõsastikku peitunult ja tuleb sealt harva välja. Ööbiku vaheldusrikas laul on deklameeriva laadiga, koosneb mitu korda korratavatest kõlavatest vilestroofidest ja jõulistest laksutustest ning nende vahele lükitud tugevast kärinast. Kevadel, saabumise ajal, laulab ööbik nii päeval kui öösel, suve poole aga peamiselt öösiti. Suitsupääsuke on elav ja vallatu, julge ja alati rõõmus õhuvalla elanik. Siidilind läikivmusta
annaabi.ee 
