Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina sellakiga viimistlemisel. Enne krundi peale kandmist lihvi pind siledaks ning pühi tolm, kanna krunt pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks näiteks peitsimise abil imiteerida teist puiduliiki. Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga. Ära kunagi komponente kokku sega, sest need kantakse eraldi pinnale ja eraldi pintslitega. Läbi viimistlus kihi tunginud niiskus võib puidu värvust muuta, moodustades ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada.. Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav
Vahatamine kaitseb mustuse ja niiskuse eest ning tagab puidu pika eluea. Vahatatud põrandat on kerge hooldada ja kui vanasti oldi hädas libedusega, siis uuemad poonimisvahad seda probleemi ei tekita. Laudpõranda peitsimisega on võimalik muuta puidu värvitooni, samas säilib pinna loomulik struktuur. "Puidu peitsimine eeldab hoolast lihvimist ja peent lõpplihvimist. Head lõpplihvi on üsna raske saavutada, sest põrandalaudade kvaliteet on ebaühtlane, ning peitsimise tagajärjel tulevad kõik vead selgesti välja. Tavaliselt värvub puit ebaühtlaselt ja jääb laiguliseks. Sellepärast tuleks selline töö jätta asjatundja hooleks.
Mõned taimed sisaldavad peitsina toimivaid aineid - hapuoblikas, samblikud ja kortsleht. Roosi õpetab: "Kui panna rabarberi vedelikku, siis tuleb pussu ehk tuhm värv."Peitsimisel arvesta 100 g lõnga kohta 10-25 g maarjajääd ja 5 l vett. Maarjajää lahusta soojas vees, vill või lõngaviht pane 45 C juures vette ja lase temperatuuril tõusta kuni 90 C. Sega aeg-ajalt kergelt ja hoia üks tund, keeta ei tohi. Kui temperatuur on madalam, siis pikenda peitsimise aega. 3. Taimi võid värvimiseks kasutada toorelt, siis on neis värvainet eriti rikkalikult. Lehti korja siis, kui need on täiskasvanud ja hästi mahlased. Roosi õpetab: "Kui tahta ilusat kollast, tuleb kaselehed kevadel korjata." Puukoori kogu mahlajooksmise ajal, siis on koor lahtine ja kättesaamine lihtsam. Õitsvaid taimi korja enne õienuppude lahtiminekut. Seened värvivad samaväärselt nii värsketena kui kuivatatutena. Värvimisel pead meeles pidama, et kuivatatud