Loomade toitumine 1) Taimetoidulised loomad- toitu enamasti palju, lihtne kätte saada. Taime toit raskesti seeditavseedeelundkond keerulise ehitusegapikk soolestik+ maos ja sooltes bakterid ja algloomad, kes aitavad toitu seedida. Päeva energia saamiseks vaja palju toitu. Hammastik- lõikehambad peitlitaolised, silmahambad taandaarenenud, purihambad suured, sakilise pinnaga. 2) Loomtoidulised loomad e kiskjad- toitu raskem leida ja kätte saada, loomne toit energiarikkam pole palju vaja. Kergemine seeditavseedeelundkond lihtsama ehitusega. Hammastik- silmahambad muutunud kihvadeks, lõikehambad teravaotsalised, kiskhambad- erilised sakilise servaga purihambad, purihambad terava tipulised. 3) Segatoidulised e kõigesööjad loomad- soolestik keskmise pikkusega, hambad nürimad kui loomtoidulistel.
Vana Maailma ahvid – ninavahesein õhuke, ninasõõrmed lähestikku ning suunatud allapoole nagu inimesel nt. paavianid, makaagid ja koolobused n mandrill, paavian, koolobus, inimahvid Vana Maailm Euroopa, Aasia, Aafrika Uus Maailm Ameerika, Okeaania S. JÄNESELISEDTeine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud taga- jalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik S. NÄRILISEDVäikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N
mustkäpp-ämmalahv) Inimahvid seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja simpansid). 16.3.9.2.2.11. Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Teine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud tagajalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik 16.3.9.2.2.12. Selts: Närilised (Rodentia) Väikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N
annaabi.ee 
