4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku
arvatakse naisjumalate teket (Prantsusmaal alasti pronksist naisefiguurid) Esemete väljatulekul ei saa enam kindlalt öelda, kas tegemist on ohvrileiu või peitleiuga. Ühtedeks kindlamateks ohvrileidudeks peetakse pronkskilpe, mida on peetud päris ebafunktsionaalsed. Arvamus on tekkinud sellest, et kilbid on olnud kaetud pronksiaja ikonograafia sümbolitega (lind, paat, päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena. Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure, millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge? Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast-päikese sümboolika. Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal
Sellest võib järeldada, et osab meister võis neid teha siin samas. Samas pole need ehted kunagi aga originaalid, vaid nendel on eelkäijaid naaberkultuurides. Küllaltki palju on leitud ka kaelavõrusid, mis on olnud Rooma rauaajal ääretult tüüpilised ehted. Neid on tulnud välja kalmetest, kuid ka omaette peitleidudena. Kaelavõrudel on pidanud olema mingi eriline tähendus. Nad pole olnud ainult ehted vaid esemed, mida on kantud teatud rituaalide puhul või mis on omanud mingit teatavat jõudu. Kui omasid kaelavõrusid, siis see andis sulle mingit võimu ja vähe. Skandinaavaiast on sellest ajast mõningaid inimesekujuliste jumalate skulptuure, kellel pole riideid seljad, kuid neil on kaelavõrud.
annaabi.ee 
