ristiviirutus. Esineb ka peitkristalsete nõrgvormide, peeneteraliste agregaatide ja korrapäratu kujuga moodustisena. K 7, E 2,65. Värvus on mitmekesine, kusjuures levinumad on värvusetud, piimvalged, roosad ja sinakashallid erikujud. Läbipaistvatele värvilistele kristalsetele erikujudele on antud iseseisvad nimetused: mäekristall – värvusetu vesiselge, ametüst – violetne, suitsukvarts – hallikas või pruunikas, tsitriin – kollane, moorion – must. Peitkristalseid erikujusid nim. kaltsedoniks, kusjuures nende värvus on veelgi muutlikum: serdoolik – punane, plasma – roheline, karneol – lihapruun jne. Kihilise ehitusega kaltsedone nim. ahhaadiks. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Eksogeenselt tekivad kvarts ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega. Kvarts on tavaliseks mineraaliks happelistes tardkivimites. Kvartsi sisaldavate kivimite murenemisel kivim peenendub ja
järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Astenosfäär Vahevöö ülaosas ookeanide all (u 50 km), mandrite all (u 200 km) sügavusel paiknev kivimite ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Kivimiringe: Tardkivimid Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või laava tardumisel maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud
annaabi.ee 
