Kõige enam on haigustekitajad levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. 14 Jersinioos sümptomid Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
annaabi.ee 
