Järgnevatel aastatel maalib Jansen veel hulgaliselt portreesid, millest paljud saavad tunnustust. 1940. 41. aasta talvel proovib Jansen oma kunstnikuvõimeid loomingusektoris, millega tal akadeemiaõpingute aastaist pole enam tegemist olnud. Sõja puhkemisel viibis Jansen Rõuges. Siin sattus ta täiesti uut tüüpi maastiku piirkonda. Tollest ajast pärinevate Võrumaa motiivide kõige paremaks käsitluseks on maal ,,Rõuge maastik". 1947. aastal on maalitud üks Janseni paremaid peisaaze ,, Sügisene jõemaastik". Viiekümnendail aastail maalib Jansen ka rea natüürmorte. Domineerivad sünged värvid. August Jansen sureb 1957. aasta 23. jaanuaril kopsuvähki. Janseni kunstilise keele kujunemisel mängisid rolli kolm möödunud sajandi keskpaigast peale Euroopa kunsti kujunduslaadi oluliselt mõjutanud suunda: realism, impressionism ja juugend. Jansenile on omaseks, et ta ei võta ühtegi stiili otseselt üle vaid kombineerib neid. Kuna Jansen kui
Aastatel 1828-1831 kirjutas 15 poeemi(eksootiline tegevuspaik). Tuntumad on ereda vene rahvusliku koloriidiga ,,Oleg", ,,Litvinka". Looming aastatel 1836- 1841:lõpetamata romaan ,,Vürtsinna Ligovskaja" ja draama ,,Maskeraad". Sama perioodi luules võib eristada: 1. oraatorlikku, deklamatsioonilist laadi(,,Surev gladiaator") 2. luuletusi, mis meenutavad lüürilisi novelle(,,Vang", ,,Naaber") 3. allegoorilisi peisaaze(,,Pilved", ,,Mänd", ,,Kalju") Lermontovi psühholoogilise analüüsi meetod rajas teed vene XIX vajandi teise poole realistlikule proosale. Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel