väike linn tööstuse asukohana üles leitaks. Muidu on Tartu regioon tavaline Kesk-Eesti maakond keskmisest natuke jõukama põllumajandusega. Omapärane on siiski veel ka Puhja asula. Olnud kaua tüüpiline pisialev, sai Puhja nõukogude ajal suure turbatööstuse asukohaks, mis andis talle veidi pisilinna joonigi. Turbavarudega on tööstus hästi kindlustatud, ometigi sipleb ta pidevates majandusraskustes. Väike, kuid väga omapärane regiooniosa on peipsivenelaste asuala kalanduse, köögiviljakasvatuse ja tulevikus võibolla ka puhkemajandusega. Seda teenindavad kaks alevit Mustvee ja Kallaste. Tartu regiooni suurema käibega firmad Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Beetak AS 146 302 86 Tartu, kalatööstus
venelasi. Nad ehitasid oma külad viljatutele rannaliivadele, hakkasid püüdma järvest kala ja õppisid kasvatama köögivilja, eriti sibulat. Nõnda tekkis teine etniliselt erinev põlisrahvastiku rühm - peipsivenelased. Kui Eesti ala 1710. aastal liideti Venemaaga, olid nad juba piisavalt juurdunud, et veel kuhugi põgeneda, pealegi jäi Eesti ala halduslikult erinevaks ja vanausulisi siin taga ei kiusatud. Pikapeale ilmus peipsivenelaste hulka ka nn. õigeusklikke venelasi, rühma arvukus kasvas. Kuid omaette etnosena jäid nemadki püsima vaid rannakülades, sisemaale asunud peipsivenelased eestistusid. Peipsivenelased elavad suurte küladena, millest Kallastet peetakse ametlikult isegi linnaks. Nende elatusallikad - kalapüük ja köögivilja kasvatus müügiks - eeldavad häid suhteid Venemaaga, sellepärast on nad praegu majanduslikes raskustes. Kultuuriliselt on see etniline rühm aga üsna püsiv
annaabi.ee 
