koondub peamiselt ookeani kirdeossa, kust püüti 69% ookeanikalast. Teiseks püügialaks on ookeani keskvööndi idaosa. Püütakse peamiselt skumbriat, putasuud, meriahvenat, stauriidi jm. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud krevetipüük, eriti edukas oli selles osas 1998.a. Püütakse LoodeAtlandi vööndis, kus Eesti on krevetipüügilt Islandi ja Fääri saarte järel kolmas riik. Kalapüük sisevetest keskendub suurjärvedele: ligikaudu 90% püütakse PeipsiPihkva järvest, ülejäänu peamiselt Võrtsjärvest. Sisevete aastane väljapüük on püsinud küllaltki stabiilsena 25003000 t vahel. 1997.a. püügist oli ahvenat 36%, tinti 16%, koha 11%. Võrtsjärvest püüti kõige enam angerjat. Angerjapüük on võimalik seetõttu, et Võrtsjärve lastakse sisseostetud angerjamaime. Sisevete kala on merekalast kallima müügihinnaga ning suurem osa läheb ekspordiks. Kalapüük Läänemerest annab 77% kogu Eesti kalasaagist
algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad Eemi mere transgressioon. Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv Litoriinameri Limneameri U. 12 000 a.t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem LõunaBalti jääpaisjärv, mis hõlmas Lõuna Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses PeipsiPihkva nõos olnud jääpaisjärvedega. Pärast liustiku taandumist Pandivere kõrgustikult 12 000 a.t., ühinesid kaks jääpaisjärve ja moodustasid Balti jääpaisjärve. Ookeaniga ühendust ei olnud, 25m oli veepind ookeani omast. Sel ajal oli kliima külm ja kuiv. Umbes 10200 a.t. toimus läbimurre Atlandi ookeani. Moodustus esimene mereline veekogu riimveeline Joldiameri. Umbes 9600 a.t
annaabi.ee 
