Kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant. Vähe kontakte muude murretega. Häälduslikud erijooned · 10-11 vokaali: esisilbi kõrge õ ja taga e: nyna 'nina', lugõma 'lugema' · Laialdane vokaalharmoonia: väläh 'väljas', tettü 'tehtud', hopõn 'hobune' · Keskkõrgete vokaalide kõrgenemised: e>i (imä 'ema'), o>u (uno 'onu); Q3 oo>uu (kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel) · Kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii>ei (peim 'piim'), uu>ou (pou 'puu') · Afrikaadid: pudsu 'ebe, ude, puru', kats 'kaks' · Pudsunudsija tolmuimeja · H: hiussõq 'juuksed', huss 'uss', paugahhus 'paugatus', säläh 'seljas' · Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus'
Häälduslikud erijooned 10-11 vokaali: esisilbi kõrge ö (kriipsuga i) ja tagumine e (kriipsuga e): nyna ‘nina’, lugõma ‘lugema’; laialdane vokaalharmoonia: väläh ‘väljas’, tettü ‘tehtud’, hopõn ‘hobune’; keskkorgete vokaalide kõrgnemised: e – i (imä ‘ema’), o – u (uno ‘onu’); Q3 oo – uu (kuul ‘kool’), ee – ii (tii ‘tee’), öö – üü (üüse ‘öösel’); kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii – ei (peim ‘piim’), uu – ou (pou ‘puu’); afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’; h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’; palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’;
annaabi.ee 
