raua karva ruuna turjal, hõbe helki hobusel. Õhtul une ootejaamas ootan oma sõidu korda, ootan une tinast traavleid. "Käsikäes" (1978) SUVEÖÖ KODUÕUEL Taevakatusel tasa krabistavad vallatud tähed, kuu peseb kambri seinu. Varjud kõnnivad käsikäes, ajan nendega sosinal juttu. Hingetõmme on igas kõrres. Maa süda tuksub mu palja jala vastu. "Igaviku silmapilgutus" (1982) ME KIRJANDUS VÕÕRSIL Me kirjandus võõrsil sündis luules ja luulega läheb ta looja. Peielised laulavad laule ja lahkunu mulda saadavad sooja. Mullast tõusevad lilled, on kevad suur elu ja lootuste tooja. Ent mis oodata meil? Kas mullast tõuseb veel meilegi looja? "Valgus rahnude all" (1990) AIMDUS Kui päeva kuldne sild kukub suurde taevamerre, siis õhtu inglitiivast kild lõikab rahutusse verre igavese rahu aimdust, et rahu värv on must. 9 romaani "Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel) "Ristideta hauad" (1952)
Ta oli liiga kauaks kodust ära jäänud. Ta krahmas rannalt adru sülle ning hakkas kodu poole minema. Ta nägi välja koomiline. Jalas suured saapad ja seljas valge pesu. 5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära. Joosep mõtles Kaie peale. Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika. Seal märkas Joosep Rabarauda, kuid too ei vaadanud nende poolegi. Joosep läks temaga juttu rääkima, Rabaraud oli üllatavalt lahke. Ta oleks läinud Anule peotäit mulda viskama hauda, kuid oli selleks endasõnul ebasobivalt riides. Pärast istuti lauda, joodi ja söödi. Kapten Skalle, Joosep, praost ja Rabaraud aga läksid Skalle majja,
Mõnikord kutsuti kohale spetsiaalsed palvelugejad. Surnu valvamisel pidi osalema vähemalt üks inimene. Sugulased, tuttavad ja samas külas elavad inimesed kiirustasid leinamajja hüvastijätuks peamiselt päevasel ajal. Igaüks tõi midagi kaasa, tavaliselt toodi küünlaid. Vaeste inimeste matustele tuldi tavaliselt annetustega: toodi riiet, küünlaid, jahu, võid jne ( 1999: 521). Kollektiivne abistamine toidukraamiga eksisteeris ka Eestis. Surnuvalvajad ja peielised tõid leinamajja lisaks leinakimbule või -pärjale pudeli alkoholi või toidukraami, milleks võisid olla kodus küpsetatud pirukad, kringel, kook. Tänasel päeval on see komme säilinud vaid mõnedes Kagu-Eesti külades (Torp-Kõivupuu 2003: 73). Linnades seda tava praktiliselt ei esine. Eestis osales surnuvalvamisel mitu inimest, enamasti küla noored, aga ka külanaised, lähedasemad inimesed, viinahimulised meesterahvad (sisuliselt palgalised surnuvalvajad) ning
annaabi.ee 
