ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn. "rohelised koridorid", mis aitavad loomadel ohutult liikuda. Põllul paiknevad puud, metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke.
olnud ja see võib olla kas üks põhjustest, mis teda Ben Koziba'ks kutsuti - "son of a lie". Mässust endast rääkides - ilmselt võtsid sellest osa Jeruusalemma ja seda ümbritseva provintsi inimesed. Mitte et teistes juudamaa osades pole vastuhakke või väiksemat sebimist olnud, ikka oli. Algas 132. Kohalike sellest ajast pärit müntide järgi on need aastad paika pandud, kuna Rooma münte sellel ajal ei kasutatud. Mässajad hõivasid suhteliselt ruttu kindlusi ja koopaid, et neid peidupaikadena kasutada. Jeruusalemma ka. Tänu üllatuselemendile ja Bar Kochba pooldajate kiirele kasvule ei suutnud roomlased talle alguses vastu seista. Samuti vältis ta otsest avatud võitlust. Hadrian saatis ülestõusu maha suruma Julius Severuse, kes kasutas "leia, alista ja tapa" taktikat. Töötas suht hästi. Viimane suurem lahing oli Bethari linna vallutamine, kus hukkus Bar Kochba ja paljud teised mässajad ka. Selle kindluse langemise kuupäevaks
annaabi.ee 
