vaenutsevad. Nad on naabrid, kodusid ühendab üks müür. Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja arvab, et kallim on tapetud. Meeleheites tapab ta enda. Thisbe tuleb peidukohast välja ja näinud surevat armsamat palub, et mooruspuu muudaks oma lumivalged marjad mustadeks, et nende lugu igavesti mäletataks. Nende vanemad lepivad ära ja tuhk maetakse ühe urniga. lõpp
Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi
a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse Läänemardi tallu. 1944. aasta sügisel lahkus K. Aun kodumaalt. Algselt teadis lipu peidukohta peale tema veel ainult Aleksander Aun, tema isa. Igaks juhuks andis K. Aun lipu peidukohast andmeid paarile kaasvõitlejale EÜSist, tema isa aga näitas mõni aeg enne oma surma peidukohta kahele oma sugulasele. 1984. aastal teavitas K. Aun asjast veel nelja EÜSi vilistlast välismaal. Hiljem said lipu asukohast teada Karl Auna sugulased - perekond Korgid. 26. detsembril 1991. aastal võeti ajalooline sini-must-valge lipp oma peidupaigast Läänemardi talus välja. 24. veebruaril 1992. aastal anti reliikvia üle tema pärisomanikule - Eesti Üliõpilaste Seltsile. 23. märtsil 1992
a. juulis peidupaigast välja. Algul kavatseti ajalooline lipp muuseumi tagasi viia, kuid siiski otsustati ära oodata selleks sobivam aeg. 27. juulil 1943. aastal peitis Karl Aun piisavalt turvaliselt pakitud ajaloolise lipu koos muude EÜSi reliikviatega oma Põhja-Tartumaal, Kõola külas asuvasse Läänemardi tallu. 1944. aasta sügisel lahkus K. Aun kodumaalt. Algselt teadis lipu peidukohta peale tema veel ainult Aleksander Aun, tema isa. Igaks juhuks andis K. Aun lipu peidukohast andmeid paarile kaasvõitlejale EÜSist, tema isa aga näitas mõni aeg enne oma surma peidukohta kahele oma sugulasele. 1984. aastal teavitas K. Aun asjast veel nelja EÜSi vilistlast välismaal. Hiljem said lipu asukohast teada Karl Auna sugulased - perekond Korgid. 26. detsembril 1991. aastal võeti ajalooline sini-must-valge lipp oma peidupaigast Läänemardi talus välja. 24. veebruaril 1992. aastal anti reliikvia üle tema pärisomanikule - Eesti Üliõpilaste Seltsile. 23. märtsil 1992
Tulid jõulud ning Hilda tõi meestele ja Ilmele kingitusi ning jõuluroogasid. Linda oli Ilmele saatnud laulatussõrmuse. Ilme andis selle Taavi kätte, et mees ise otsustaks kas Ilme veel kõlbab talle naiseks või mitte. Lauldi jõululaule. Taavi katkestas Ilme laulmise ja palus tema käest vabandust, et ta tema eest piisavalt pole hoolitsenud ning pani naisele sõrmuse sõrme. Kaheteistkümnes peatükk Taavi hoidis sageli peidukohast eemale, sest ta ei suutnud Ilmega koos olla. Kord külas käies astus ta sisse Matsu tallu. Seal tehti ettepanek peole minna. Esialgu mõtles Taavi, et see on liiga riskantne, kuid lootuses Martat kohata läks ta siiski. Koolikaaslane tutvustas teda punaarmeelase vormis olevale mehele. Peolt lahkudes nägigi Taavi Martat, kuid ei saanud temaga rääkida. Marta, kes samuti varakult lahkus oli Taavi nägemisest jahmunud ega suutnud magada. Peagi tuli ta juurde vigastatud Peetal Rause
Tulid jõulud ning Hilda tõi meestele ja Ilmele kingitusi ning jõuluroogasid. Linda oli Ilmele saatnud laulatussõrmuse. Ilme andis selle Taavi kätte, et mees ise otsustaks kas Ilme veel kõlbab talle naiseks või mitte. Lauldi jõululaule. Taavi katkestas Ilme laulmise ja palus tema käest vabandust, et ta tema eest piisavalt pole hoolitsenud ning pani naisele sõrmuse sõrme. Kaheteistkümnes peatükk Taavi hoidis sageli peidukohast eemale, sest ta ei suutnud Ilmega koos olla. Kord külas käies astus ta sisse Matsu tallu. Seal tehti ettepanek peole minna. Esialgu mõtles Taavi, et see on liiga riskantne, kuid lootuses Martat kohata läks ta siiski. Koolikaaslane tutvustas teda punaarmeelase vormis olevale mehele. Peolt lahkudes nägigi Taavi Martat, kuid ei saanud temaga rääkida. Marta, kes samuti varakult lahkus oli Taavi nägemisest jahmunud ega suutnud magada. Peagi tuli ta juurde vigastatud Peetal Rause
harjunud. Pealegi kinnitatakse, et gaskoonlase nagu kassidegi silmadel on võime näha ka öösiti. D'Artagnan märkas, kuidas noor naine taskust mingi valge eseme tõmbas ning kiiresti laiali laotas -- see näis 123 olevat taskurätik. Taskurätiku nurka näitas ta kaasvestlejale. D'Artagnanile meenus taskurätik, mis ta proua Bonacieux' jalge eest oli leidnud ja mis omakorda meenutas Aramise jalge eest leitud rätikut. Mis pagana tähendus võis ometi olla sel taskurätikul? Oma peidukohast ei võinud d'Artagnan Aramise nägu näha. Ta ei kahelnud hetkegi, et see on ta sõber, kes kõneleb tänaval seisva daamiga. Uudishimu võitis ettevaatuse ja kasutades asjaolu, et käesoleva stseeni asjaosaliste tähelepanu oli täielikult taskurätikule pööratud, lahkus ta peidukohast ja läks käratult välgukiirusel üle tänava ning surus ennast vastu müürinurka, kust tema pilk nägi vabalt Aramise korterisse.
annaabi.ee 
