- rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Pasta toorained Värsket pastat valmistatakse üldjuhul kvaliteetset kõvateralise durumnisu jahust , mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni ( liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist . Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks , mis tagab , et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu . Pastatooteid valmistatakse ka hariliku ehk pehmenisujahust , kõva - ja pehmenisujahu segust , tarajahust , riisijahust , hervem ka maisijahust . tihti lisatakse pastaroodetesse ka mitmesuguseid lisandeid : mune , vadakut , sojajahu ja mungoajahu , ürte , maitseaineid jms. aasia köögis on kõige enam levinud riisijahust , tatrajahust ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid . Pastast on võimalik valmistada mitmesuguseid roogi: - salateid, - suppe, - pastat erinevate kastmetega, - lasanjet, - vormiroogi, - pizzasid ja pirukaid,
Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus. On olemas kahte tüüpi pastat: värske pasta ja kuivatatud pasta. Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvateralise durumnisu jahust, mis on valgurikas, sisaldab rohkesti gluteeni (liimvalgu koostisosa) ja suhteliselt vähe tärklist. Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks, mis tagab, et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu. Aasia köögis on kõige enam levinud riisi- tatra- ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid. Pastat võib liigitada: · kasutatud maitselisandite (tomatipasta, spinatipasta, munaga pasta jne.) · toodete kuju (spagetti, tagliatelle jne.) · kasutatud tooraine järgi (rukkipasta, tatrapasta) Pastatooted saab liigitada veel: · munaga pasta o tavaline munapasta - 2 muna 1 kg jahu kohta o keskmise sisaldusega munapasta - kuni 4 muna 1 kg jahu kohta o kõrge munasisaldusega munapasta - kuni 6 muna 1 kg jahu kohta