Seda protsessi kasutatakse peamiselt lühikeste isotroopse pigi baasil toodetud süsinikkiudude valmistamisel. Kõrgema pehmenemispunktiga pigi võimaldab oksüdeerimisel aset leida kõrgemal temperatuuril, vähendades seeläbi palju oksüdeerimiseks vajalikku aega. Seepärast eelistatakse isotroopse pigi kiudude tootmisel kõrgema pehmenemistemperatuuriga pigi, kuigi seda on raskem kedrata. Mesofaasilise pigi kiududel on kõrgem pehmenemispunkt kui isotroopse pigi kiududel, seega saavad nad stabiliseerimisprotsessi läbida kõrgemal temperatuuril, mis teeb selle protsessi kiiremaks. Mesofaasilise pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja vaid mõningased minutid, samas kui isotroopse pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja tunde. Mida pikem on stabiliseerimise aeg, seda paksem on kiudude väliskest - see on stabiliseeritud osa. Stabiliseerimine aeglustub, kui see jõuab kiu sisse. Kaheastmelist
7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt – sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt – muutub rabedaks Klaasidetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Kasutatakse pressimist, puhumist ja tõmbamist.
Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
Klaasistumistemperatuuril (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 8-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa*s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse sõltuvust temperatuurist (viskoossus vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos
annaabi.ee 
