, motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad jooned. 15. sajandil oli Moskva kirikutes uhkeid Ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein. Eraldab idapoolsema kõige pühalikuma koha ülejäänud kirikuruumist. Igale teemal on ette nähtud kindel koht. 16. sajandini on maalikunstis määrav Rubljovi õpilaste laad. 17. sajandil taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile, kehi plastiliselt modelleerima.
Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust. Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel. Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad 19. Romaani arhitektuur Romaani kirikute peamine tüüp basiilika. Tehti ka ühelöövilisi ja kodakirikuid (samasugused nagu basiilikad, kuid aknad kesklöövi ülaosas puudusid) Romaani basiilika osad (läänest alates) · Portaalid uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud · Pikihoone sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks; lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID.