Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav. Üldkaredus: karbonaatne ja püsiv karedus kokku. · Hinnatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide hulgaga millimoolides ühe liitri vee kohta (mmol/l) · Looduslike vete karedus kõigub laialt: kõige pehmeme vihmavesi, jää ja lume sulamisvesi · Vee pehmenamisega vähendatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide sisaldust: Termiline: vee keetmine, Ca ja Mg ühendid sadestuvad, eraldatakse filtreerimisega Lubja ja soodaga töötlemine: metalliioonid sadestati reagentide lubi (Ca(OH)2) ja sooda (Na2CO3) abil Ioniitide kasutamine: nüüdisajal kasutatav, näit: Na või H katioonid vahetavad Na(+) või H(+) ioone lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega.
Mida rohkem põhja poole seda tundrale iseloomulikum taimestik hakkab silma. Lõuna poolone osa meenutab aga rohkem okasmetsavööndit. Tundrale lähendes muutuvad taiga metsad hõredamaks ja puud kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid) 7.3. Tundra Nimi tundra tuleneb saamikeelest tndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku Põhja-Atlandi hoovus, mis kasvada natuke lopsakamal taimestikul kui teitel tundra aladel. Igikeltsa esineb laiguti ja sademeid sajab rohkem kui mujal. Vaatamata merelisele kliimale on tundra kliima väga külm, mistõttu enamus ajast on maapind külmunud, esineb igikelts. Suvel võib pindmine kiht hakata sulema, kuid alumine pinnakiht jääb alati jäätunuks. Taimestik on liigi vaene nagu loomastikki. Taimestikus on iseloomulikud samblad,
annaabi.ee 
