aasta paiku e. Kr. Korintoses ilmselt ainult ouraniat. Korintose müntide teises generatsioonis, kus Aphrodite esineb katmata peaga, leiame tema aspekti armastusjumalannana. Kokkuvõte Näeme, et pole tõenäoline, et korintlased valisid Athena näe kaunistama oma münte. Aphrodite oleks olnud kohane valik. Aphrodite oli linna kaitsejanna; ta oli kindlustatud Akrokorintose võimas jumalanna; samuti oli ta rannikuäärsete kindluslinnade jumalanna; tal oli seos Pegasosega, kes ilmub Korintose müntide teisel poolel. See seos toimis väga ammu. Kui Korintos tahtis näidata, et temast on saanud Ateena liitlane, kuid ta on siiski iseseisev, sõjaliselt võimas, kaubanduslikult heal järjel ning väga tähtis linn, siis oleks relvastatud Aphrodite olnud ideaalne linna sümbol. Ateenale sarnaselt oleks Korintos valinud omaenda peajumalanna ja kaitsjanna müntide sümboliks. Seos Ateenaga on näha ka müntimistehnika jäljendamises.
Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha kartev kuningas kirjas sisaldunud soovi täita. Bellerophon saadeti tuld sülgavat koletist Chimairat (Kimääri) tapma. Kurjakuulutav elukas oli eest lõvi, tagant madu ning keskelt sokk, kuid Pegasose seljas polnud vaja leegitsevale koletisele ligi minna. Pegasosega Chimairast üle lennates surmas ta eluka nooltega. Bellerophon võitles veel vägevate sõjameeste solüümide ning vallutushimuliste amatsoonidega ja abiellus lõpuks Proitose tütrega. Edukas Bellerophon proovis Pegasosel jumalate elupaika Olümposele ratsutada, kuid ratsu oli targem ning keelatud paika lennates paiskas ratsaniku seljast. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Ta tõi kohale kõue ja
annaabi.ee 
